Julgustükid

Ühele tavalisele inimesele võib tunduda poolemeelne, et ma kirjutan Viiru julgustükkidest, pidades silmas, et ta julgeb hüpata aknalaualt põrandale minu juuresolekul. Igatahes mina olen seda kaua oodanud ja pean seda märkimisväärseks saavutuseks 🙂 DSC01645
Meie igaõhtune rutiin on praegu selline:
Esimeste paide ajal limpsab Viiru paar korda hirmunult keelega. Siis ajab kohe ennast nurrudes ja ringutades püsti ning vaatab kas ma ikka panin toidukausi lähedale. Kaevub koonupidi raevukalt krõbinatesse ja natuke aega kostab ainult kõva raginat, kassil nina kirtsus peas.
Siis käib ta julgelt mööda aknalauda edasi-tagasi, puksides mu paikätt peaga nii kõvasti, et ma tunnen ta hambaid. Ja kammimist ei tohi ma unustada!
Ühel õhtul hüppas Viiru elegantselt kratsipuu kaudu põrandale hopp ja siis kohe aknalauale tagasi: “näe, mida mina oskan!”. DSC01690Järgmisel õhtul kordus sama ja siis juba järgnes natuke tiirutamist põrandal ja pai järele tagumistele käppadele tõusmist.
Tõstan nüüd teda ka ise põrandale, siis ta natuke uriseb ja teeb naljaka häälega prääksu.
Kaks õhtut olen teda endale sülle tõstnud. Esimesed sekundid ei osanud ta seisukohta võtta, kas asi on eluohtlik, aga natuke silitamist ja juba ta oligi käpad muhvis ennast sisse seadnud. Panin korra ta kõrvale kratsipuule, et fotoka järele haarata, aga Viiru tuli mulle sülle tagasi. DSC01705

DSC01710Ühesõnaga väga vapper väike Viiru! DSC01637

Advertisements

One response

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s