Müstilised haigused tabavad mu armast Traksi. Jõudsin vaevu rõõmustada, kui lõpuks ometi liivakastist korralikke julgakesi korjasin, kui Traks hakkas näljastreiki korraldama. Ei söönud ka meelitamise peale nagu tavaliselt, kui toit väga ei maitse. Siis keeldus ka mängimisest, jooksmisest, kõigest muust peale sooja vannitoapõranda peal magamise. Näpuotsast sain talle ikka veidi ravikonserve ja vitamiinipastat sisse topitud. Kliinikusse mineku päeval aga äratas Traksike mind kõrva sisse nurrumisega ja jooksis saba lehvides minuga kööki. Kui palju võib üks jooksev saba rõõmu pakkuda, ei kujutanud varem ettegi 🙂 Kass sõi ja natuke haaras oma mänguasjade järele juba ka. Arst nägi kohe ära, et Traks ei ole päris tema ise. Palavikku ei olnud ja mingit kindlat diagnoosi me ei saanudki. Turgutan ikka vitamiinipastaga ja spetsiaalsete konservidega, mida Traks õnneks nüüd sööb.
Praegu Traks magab nagu ikka, terve väike kere saba varjus keras. Päris rahul mu süda veel ei ole, aga palju parem on tal olla küll kui alles paar päeva tagasi.
Kui aga enesetunne hea, siis jälgib Traks oma pere tegemisi garderoobis üleriiete peal end tasakaalukalt sisse seadnuna
Vallutab kõik kastid majapidamises
Ja tutvub oma uue mänguasjaga 
