Pealkirjata

Ei oska midagi selle postituse pealkirjaks panna, kuna meel on must, mõte ei liigu ja tahtmist kirjutada ka nagu ei ole. Õnneks olen masenduses ainult mina, väike Traks on reibas ja rõõmus. Traks on oma vahva iseloomu ja kauni välimuse kõrval siiski ka ühe kehva omadusega, tal on väga nõrk immuunsus. Tal on jälle seen. Kliinikus kontrollitud, aga ma tunnen nüüd vist seene juba ka kosmosest ära. Sattusin (mulle uue) arsti juurde, kes lajatas mulle selliseid tähtaegu ja tingimusi, et ära tulles oli nutt kurgus. Aga eks ma võtan päev korraga, ravin nagu peab ja palvetan parema poole. Ja mis siis siin nii traagilist on? Ega muud peale mu haleda südame polegi. Traks ja Mjauki peavad nüüd jälle vannitoa-vangistuses elama, ilmselt nädalaid. See, et terve mu kodu on seene-eoseid täis on ka muidugi paha lugu, aga loodan sellele, et kohalikud on terved ja tugevad. Mjaukiga ma pole nii kindel, maadluses on ju osalenud peale kahe kassi ka miljon väikest eost, aga praegu veel pole nakatumist näha. Kui on vaja ravida ja pesta nelja kassi, eks ma siis ravin ja pesen, aga ehk läheb leebemalt.

Lisaks valutan ma südant Traksi Soome-kodu pärast, aga nemad ise on nagu teiselt planeedilt. Traks on nende kass ja nad võtavad ta kasvõi täiskasvanuna kui vaja niikaua oodata. Seal on küll mure ühe kassi pärast, keda ei saa pesta, ega ka sülle mitte ja see võib olla takistus siiski, täiesti arusaadav. Eks lähemad nädalad, pigem küll  kuud näitavad, kuidas meil paranemine edeneb, mida arst arvab ja millised otsused lõpuks teeme. Kõige vähem tahan ma sellisesse imelisse kodusse saata muret ja vaeva. Lisaks teevad kohustuslikud reisi-eelsed vaktsineerimised (mitte et ma muidu jätaks need tegemata) olukorra veel komplitseeritumaks ja ooteja pikemaks.

Peagi läheme kõrvakontrolli ja sellest ma ei oska hetkel samuti midagi arvata, mõnel päeval on pilt nagu päris ilus, aga eile õhtul olin jälle pettunud. Eks need asjad on omavahel seotud kõik. Kui kass on haige, siis ta on haige. Kui hoiukodu on masenduses, siis ta on masenduses, aga siiski funktsioneerib 🙂

Pildid on tehtud veel seene-eelsest ajast

Advertisements

3 responses

  1. Mul on midagi samasugust alles värskelt selja taga. Üle kuu ravisime ja meie oma UV lamp ei näidanud enam midagi. Siis üks tohter ( järsku see sama?) vaatas ja nägi igal pool muudkui seent. Andis ka müstilisi kuupäevi. Doosid seenerohust muutusid ka üsna pöörasteks. Õnneks palusin ma nädala pärast teisis kliinikus asja veel uurida. nad siis tirisid karvu kolde ümbert ja vaatasid mikroskoobiga, panid kasvama … ja ei mingit seent. Hoopis karvaõli kästi anda. No ja nädala pärast polnud ikka seenest haisugi ja välja söötmel ka ei kasvanud. Kiisud juba kodus ja visiididki veterinaari juures tehtud- mida pole seda pole. Nii, et järsku polegi asi nii hull. Avalikult ma selle tubli seeneleidja nime ei ütle, aga kui helistad, siis järsku on üks allikas??

    • Ma nägin kahjuks lambi all selget helendust ise ka, kõrvadel on väga tüüpilised laigud ja mitte ainult. Nii et siin ma diagnoosis ei kahtle. Sain lihtsalt ülevõimendatud loengu, ilmselt soovitakse inimest kartma, mitte kahetsema panna.

      • No kui nii siis nii. Eks see seen on parajalt salakaval. Ma oma seenekesed saatsin ka hingevärinal koju ja pommitasin nii kaua kui nad veel kord kliinikus kontrollis käivad. Kodudvahetuse stress muuseas võib ka seeneretsidiivi põhjustada. Sulle kannatlikust ja kiisule vastupidavust.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s