Ilus, puhas ja mängib

See pealkiri käib Triksi kohta, kes õnnestus täna esimest korda seenešampooniga ära pesta. See ei tähenda muidugi, et ta oleks nüüd seenest puhas, aga palju puhtam siiski kui enne. Kasukas on tal nüüd udupehme ja sõrmede alla ei jää enam koorik kooriku otsa. Pesime Triksikest kahekesi, kuna ei olnud teada, kas ta hakkab mööda seinu üles ronima või tahab meid pooleks hammustada. Triks aga oli hoopis päris taltsas ja peale mõne näugatuse ning väänlemise ei olnudki tema poolt suuremat protestimist. Enne, kui Triks ei teadnud, mis teda ees ootab, oli ta päris mängulusti täis. Siin on selle kohta väike tõestus

Siin on näha, et julgust on kõvasti juures või siis meeldib neiule poseerida.

Ja siin paistab veidi, kuidas pestud kohevast vesihallist kasukast turritab välja pikemaid “udusulgi”

Praegu mängivad traksid ühes puuris, nii et põrand müdiseb, aga seda esialgu üksteisega harjutamise mõttes ajutiselt.

Unine kaunitar

Triks on senini kõhiseja. Igaks juhuks. Ta lihtsalt ei tea, et on väga armas ka siis, kui arvab, et teeb ennast hirmsaks. Olen otsustanud juba teist päeva ise peale jääda ja lähenen talle süllevõtmiseks palja käega, ilma kindata. Väikesel Triksil on selle peale võbrinad (võbelused + värinad) ja pole aega kõhhide vahel hingatagi, aga edusamm on pikk, sest käpaga ma pole enam saanud. Natist kinni ja sülle, kus ta veel korra undab ja siis muutub pehmeks nutsakaks, keda saab igatepidi sättida ja silitada. Nurrunupp on aga seni peidus.

Oma puuris meeldib talle pikutada transpordikasti peal. Seal saab aknast välja vaadata ja pehme tekikese peal mõnusasti põõnata. Aegajalt keerab ta mulle demonstratiivselt selja. Aiman sellest kerget paikapanemist 🙂

Piltidel on paar unist hetke.

This slideshow requires JavaScript.

Silmavõrdlused

Täna on nädal Traksi saabumisest. Kuigi silm on veel ühtelugu vesine, on punetust ja paistetust juba palju vähem. Siin on võrdlus täpselt nädalase vahega:

Ja sellel pildil on Triks oma ravisid saamas, aga ühtäkki paelus teda hoopis põrandapuuris olev ennastunustavalt mürav Traks.Võrdluseks ka Triksi silm saabumisel

 

Traks ei jäänud Triksita

Samast kassikolooniast, kust pärit Traks, vajas taaskord ootamatult päästmist veel üks õnnetuke. Jah, sain hoiatatud, et kassipoeg on suurem ja on tige, aga minul sai järjekordselt südame hääl mõistuse omast võitu ja nii tuli üleeile Padi ja Pasteeti veel üks hoolealune. Koos teadmisega, et kurja tegelast ei saanud muudmoodi kliinikus üle vaadata kui narkoosi all ja et kaasavaraks samamoodi Traksiga  herpesviirus, sellest kole silm ja seen ikka ka kauba peale. Krae (mini selline) pandi ka hammustajale kaela, aga selle võtsin siiski kohe ära. Triks on umbes pool kilo suurem kui Traks ja seega ilmselt mitte samast pesakonnast. Sarnane on pikakarvaline kasukas, Triksil imekaunis hõbedane hall. Niipalju kui tigedik vaadata lubas, on tegu tüdrukuga.

Iseloom on Traksi omast totaalselt erinev. Traks aina nurrub ja mängib ja on tõeline südametevallutaja. Triksi puhul on saavutus juba see, kui kohe käpaga ei lajata. Saavutus on ka see, et tänasel süleseansil sai teda juba õrnalt teki haardest lõdvemale lasta ja ilma natist hoidmiseta paisid teha. Silma on võimalik kenasti ravida ja seene hävitamiseks saab Triks toiduga koos tabletti. Isu on tal õnneks üüratu. Ka pesta oleks teda muidugi varem või hiljem vaja, aga enne on hulk taltsutustööd veel ees.

Kõige tipuks on Triks kahel ööl end oma puurist välja nihverdanud. See ei ole kassipoegade puur ja teadsin, et vaatamata ettevaatusabinõudele on oht olemas, aga ikka pingutasin lootusrikkalt  silmi, kui öisel ülevaatusel kassikest puurist leida lootsin. Võta näpust, Triks põrnitses kas aknalaual või tegi põrandal Traksiga tutvust ja mina pidin jälle kogu oma unise kavaluse mängu panema, et väikest sõdalast puuri püüda.

Olen päris põnevil, kas Triks taltub või jääb tema saatuseks olla ilus, aga kuri kuninganna.  Mõlemad variandid on võimalikud, kuid mina annan kindlasti endast kõik, et nurr tuleks välja ja et kindad ning rätiku võiks kõrvale heita.

Kas leidub kodusid ka Kurjadele Ilusatele Kuningannadele…?

 

Triks täna varahommikul

 

Uudishimu ninaots paistab, Traks on parasjagu fööni all. Mis toimub?

 

Karvapallike

Täna alustasin Traksi seeneravi, mis tähendab korralikku pesu. Traks oli väga vapper ja üldse ei siputanud. Kas mõjus soe vesi rahustavalt või oli ehmatus nii suur. Tegin kiiruga mõned pildid ka, kuigi üksi pestes see lihtne pole. Kuidas sa jätad sellist väikest viidikat jäädvustamata.

Föönitamine tundus Traksile täitsa meeldivat – soe ja mõnus tuul, mis saab selle vastu olla. Nii saigi viidikast päris ruttu jälle karvapallike. Pesu toimub nüüd igal kolmandal päeval ja siis kahe nädala pärast kliinikusse kontrolli.

Ravimistest veel: Traksil on naljakas komme keel vastu kurgulage ajada ja proovi sealt siis tabletikillukest õigesse kohta saada. Doxorali, mis on küll vastiku maitsega, on süstlaga palju lihtsam manustada. Vitamiinipastat kompensatsiooniks peale ja jälle valmis.

Silma kohta aga julgen arvata, et silmaga näha, et natuke parem 🙂

Kiidan Traksikest veel eeskujuliku liivakasti kasutamise eest ja ka Babycati krõbistamine on selgeks saanud.

Mängud on tal enda välja mõeldud, umbes nii nagu vanasti lastel, kellel veel arvutit ei olnud. Minu arvates kujutab ta ette, et sall on kindlus ja selle tagant peab varitsema ja ründama vaenlaseid puidugraanuleid. Väga pahad on ka tekikesed puuririiulite peal, neid peab ilmtingimata maha ajama ja materdama, miks mitte veekausis uputama. Pall on võib-olla isegilihtsalt pall, aga mänguhiir on suur dinosaurus, seda peab kartma ja luurama, väikeste hüpetega lähenedes.

 

Tragi Traks

Meil läheb Traksiga täitsa hästi. Harjumatu on vaadata sellist pisikest agarat mürakaru. Tema kasv ja vanus päris ei klapi ja ei oska oodatagi, et temas on niipalju energiat. Eriti arvestades, et tal tervis ei ole veel tiptop. Niimoodi mürgeldab ja uperpallitab ta ühtelugu:Täna just avastasin, et eile veel kõrgeks jäänud puuri ülemised riiulid on juba vallutatud, putukas põõnas kõige kõrgemal. Hirmsasti meeldib ennast korras hoida, aga eks seda kasukat on ju ka, millest üle käia. Pealtvaates paistab ta üsna  segast värvi sigrimigri, aga niimoodi küljelt ikka täitsa triibik:

Selle pehme salli sees on mõnus tualetti teha.

Hea uudis on ka see, et õnneks on ta ära õppinud, et kui nina väikesesse kaussi toppida, saab midagi maitsvat ja näljatunne kaob. Babycati ei tunnistata veel toiduks, aga kana ja i/d konserv sobib küll. Kohvikoor ka.

Homsest on meil siis luba pessu minna. Ja loodetavasti on täna öösel “kajakakisa” natuke leebema tooniga… 🙂

 

 

Mjauki kolis ära

Minu armas Mjauki kolis täna väikesest hoiukodust suurde hoiukodusse, teiste kodu otsivate kasside juurde. Lohutasin ennast ja Mjaukit sellega, et me hakkame vähemalt 2 korda nädalas kohtuma ja et seal on tal palju sõbrakandidaate, kellega maadelda ja mürada, kui esimene kohanemine on ära toimunud. Turvatunnet andma kolis kaasa ka oma lõhnaga tuttav pehme pesa.

Ehk eksib sinna tuppa ära ka mõni kärbes, sest viimastel päevadel oli Mjauki Tõeline Kärbeste Hirm. Mitte ükski tuppalennanu ei pääsenud eluga. Metsikud hüpped ja saltod, osav lõualaksutus või käpahoop ja siis “maitsev” eine. Võõras arvaks, et kass võitleb oma ainsa söögi eest…

 

kohe sa saad!

 

nämm…

 

Täiesti ootamatu kassipoeg – Traks

Ma olen vilets “ei” ütleja. Eriti kui abi vajab kassipoeg otse tänavalt, kellele saatus on olnud armulisem kui õele-vennale, kelle varesed surnuks nokkisid. Eriti kui muud võimalust lihtsalt pole. Tõin kassilapse kliinikust koju koos kotitäie tarviliku kaasavara ja ravimitega. Aitäh abistajatele! Ravimist on palju, väikesel kassipoisil on silm väga haige, herpesviirus ja õnnetuseks ka seen. Mina ei karda neist midagi ega kedagi, aga kodune elu tuli käigupealt ümber korraldada. Mjauki ei saa enam öösiti vannitoas resideeruda ja ükski lahendus ei paista praegu piisavalt hea.

Aga väike Traks on tubli – nurrupõrin on sees, jaksu mööda mind ronida ja kasvõi sabaga mängida on küll, endal kaalu vaid 543 grammi. Arsti hinnangul on ta juba 6-7 nädalane, nii et kosumisruumi on veel kõvasti. Süüagi ei oska ta veel ise, aga arvan, et saame selle  peagi selgeks. Pärast poolt tundi toitmisega mässamist avastas ta nimelt, et näpu otsas olevat kraami võib aplalt rünnata ja alla neelata.

Ravidelehe kleepisin seinale, et pikast nimekirjast midagi ei ununeks. Ma ei saa seda küll lubada, aga usun südamest, et raviga saame silma ilusaks ja seenest saab ju ka alati jagu. Loodan, et Traksile veeprotseduurid meeldivad.

Täna ööbib ta  transpordipuuris, homme vaatan, kuidas ta suurde puuri sobitub, sest juba praegu paistab, et energiat sellel põnnil jagub.

Selline ta on – pikakarvaline, tundub, et triibulise kasukaga armas väike Traks

hoiukodusse jõudes oli uni magus

 

silm on praegu kole, aga võitleme-ravime

 

kõrvad viltu raputatud, kuid puhtad

 

tualett pärast esimest tutvumis- ja süleseanssi