Karvapallike

Täna alustasin Traksi seeneravi, mis tähendab korralikku pesu. Traks oli väga vapper ja üldse ei siputanud. Kas mõjus soe vesi rahustavalt või oli ehmatus nii suur. Tegin kiiruga mõned pildid ka, kuigi üksi pestes see lihtne pole. Kuidas sa jätad sellist väikest viidikat jäädvustamata.

Föönitamine tundus Traksile täitsa meeldivat – soe ja mõnus tuul, mis saab selle vastu olla. Nii saigi viidikast päris ruttu jälle karvapallike. Pesu toimub nüüd igal kolmandal päeval ja siis kahe nädala pärast kliinikusse kontrolli.

Ravimistest veel: Traksil on naljakas komme keel vastu kurgulage ajada ja proovi sealt siis tabletikillukest õigesse kohta saada. Doxorali, mis on küll vastiku maitsega, on süstlaga palju lihtsam manustada. Vitamiinipastat kompensatsiooniks peale ja jälle valmis.

Silma kohta aga julgen arvata, et silmaga näha, et natuke parem 🙂

Kiidan Traksikest veel eeskujuliku liivakasti kasutamise eest ja ka Babycati krõbistamine on selgeks saanud.

Mängud on tal enda välja mõeldud, umbes nii nagu vanasti lastel, kellel veel arvutit ei olnud. Minu arvates kujutab ta ette, et sall on kindlus ja selle tagant peab varitsema ja ründama vaenlaseid puidugraanuleid. Väga pahad on ka tekikesed puuririiulite peal, neid peab ilmtingimata maha ajama ja materdama, miks mitte veekausis uputama. Pall on võib-olla isegilihtsalt pall, aga mänguhiir on suur dinosaurus, seda peab kartma ja luurama, väikeste hüpetega lähenedes.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s