Uskumatu lugu :)

Eile sai must telliskivi juba steriliseeritud, kõik läks hästi.  Õhtul tegin uimasele kassile pea peale tasahilju pai.

Täna õhtul töölt tulles hakkasin muretsema, sest kiisu ei ole toidu vastu huvi tundnud. Pühapäeva hommikust täna õhtuni oli ta söönud ainult lusikatäie hapukoort. Kaalusin, kuidas saaks kõige paremini talle natuke toitu sisse ja varustasin end vitamiinipasta, Recovery konservi, hapukoore, lusika ja igaks juhuks ka suure nõelata süstlaga. Alustasin sellega, et vaatasin, mis ta mu läheneva käe peale teeb. Ei teinud midagi. Ei teinud isegi puudutuse peale midagi. Mõtlesin siis, et ju saame kuidagimoodi söögiasja ka aetud. Kõigepealt lähenesin vitamiinipastaga ja mökerdasin seda natuke kassile nina alla. Ei läinud kaua, kui tegelane limpsis seda juba otse tuubist ja siis lusika pealt. Recovery läks sama teed ludinal alla. Hapukoor samuti. Tublile kassile tahtsin teha pika pai ja ka sellega ei olnud mingit probleemi. Probleem tekkis hoopis minul, kui ma ei suutnud kuidagi uskuda, kui ma hakkasin tundma ja kuulma nurrumist 🙂 Uskumatu, kui erinevad need samas keskkonnas kasvanud loomad võivad olla. Eelmise telliskiviga ei tekkinud mingit sidet, sõi ise ja lisaks laamendas puuris mis jaksas. Must sõbrake aga lausa sundis mind lähedust looma, olles sealjuures eeskujulik tasane puurielanik. Mul hakkab tekkima tahtmine talle nimi panna. Ja mitte kiirustada ühegi otsusega.

Advertisements

One response

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s