Võiks paremini minna…

Valge lapiline telliskivi on nädala algusest oma “kodus”tagasi. Talle vangistus üldse ei meeldinud. Kõik ööd ta kaevas ja kaapis ja näris mida sai, et puurist vabadusse saada ning ei leebunud grammivõrdki. Ühtegi maakodu talle ei pakutud ja nii otsustasin raske südamega järgmisele hädalisele ruumi teha. Kiisu paistis päris terve, kosus pool kilo juurde ja tõukas transakastist pääsenuna end kiirete jänesehüpetega esimese turuputka alla.

Täna nägin teda ringi luusimas. Saab hakkama.

Olen nii palju kordi käinud kahva ja lõksuga järgmist emast püüdmas (ikka see must valge südamekesega objektiks), et enam järgegi ei pea. Küll läheb ta lõksu, aga mitte lõpuni välja või on niipalju juba kaval, et kahvaulatusse ei tule.

Ilmselt olen juba mõnevõrra püüdmise rutiinist  nüristunud, sest täna nt jätsin lõksu toiduluugi kogemata lahti. Õnneks kaaslane märkas õigel ajal ja ei pidanud ennast maapõhja kiruma. Kass oli jälle napilt sees, aga pöörab ennast lihtsalt ümber ja läheb kaalutletul sammul välja. Sai ka natuke palderjani piserdatud, aga see põhjustas ainult lõkspuuri toidupoolses otsas nühkerdamise. Kahjuks väljaspool.

Noormees-pealtvaataja rääkis, et aasta-paar tagasi oli seal palju kasse mürgitatud…

Nüüd oleks natuke õnne ka vaja.

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s