Üks telliskivi

Kutsun oma mõtetes ühise nimetajana telliskivideks neid kasse Telliskivi tänavalt, kes mul hingel ja silmis juba pikka aega. Ei oska seletada, miks need kassid vahepeal kadunud olid, aga alles nad siiski on ja pulmadki peetud.

Pärast mõnda varasemat ebaõnnestunud katset õnnestus eile varahommikul üks telliskivi kahva sisse saada. Suur tänu mu vaprale ja osavale kaaslasele 🙂 Kätte saime valge mustade laikudega kiisu. Siin on ta sügisel veel puhta kasukaga ja üsna priskena. Kuigi talle saba alla vaadata ei õnnestunud, olen veendunud, et tegu emase kiisuga. Nii väidab kassitädi ja olen isegi näinud teda kõutside ahistatuna. Tegu on noore, praeguseks kõige rohkem aastase kassiga. Kui ta mul transpordipuuris käe otsas kodu poole loksus ja proovis närida nii metallist võret kui minu pakse kindaid,  saime hästi hammaste olukorra üle kontrollida – väga ilusad valged, tõesti noore kassi omad.

Vaene kassike oli muidugi püüdmisest täiesti šokis. Kui veel rätikusse ka mässiti, siis hakkas lausa lõõtsutama. Parasiiditõrje oli aga vaja turjale panna ja kõrvad vajasid samuti ülevaatust. Õnnekombel olid need täiesti puhtad, nii et kergendusega mõtlesin igaõhtusest maadlustrennist pääsemisele. Terve eilse päeva ta ennast ei liigutanud, lamas liivakastis. Hommikuks oli pehme toidu ära söönud ja natuke krõbinaid ka ning vaatas oma  suurte küsivate silmadega mulle otsa. Pildilt ei paista hästi, aga valge kasukas on täiesti määrdunud. Kaalu on tal u 2,7 kilo.

Kuidas edasi? Siit võiks muidugi juba uue alapealkirja panna – hingepiinad.

Kiisu läheb steriliseerimisele. Eesmärk ongi selle kassikoloonia paljunemist peatada niipalju kui võimalik. Ega turult kassid kunagi kao ja mina võiksin samuti oma käigud muudkaudu seada ja kohaliku kassitädi kõnedele mitte vastata, aga liigselt  südamesse võtta ja oma elu raskemaks teha ma juba oskan. Kui südame hääl asendada mõistuse häälega, siis  see kiisu peab pärast oppi sinna tagasi minema. Süüa nad saavad seal enamvähem hästi ja kui selle jääkülma veebruari suutsid ka kuidagi üle elada, siis mingi varjualune neil ilmselt ka leidub. Aitamist ootab veel selline armas valge südamekesega must kassineiu (mu salajane lemmik, aga eile teda polnud kohal). Seda südamekest aga ma ei saa enne aidata, kui praegune puurielanik koha vabastab. Aeg sunnib samuti tagant, hiljemalt paari kuu pärast on pojad ilmselt sündimas ja see lõputu ring hakkab jälle otsast peale. Emaseid on seal veel, rääkimata vähemalt 4-5st erinevast isasest, aga minu esimene eesmärk on need 2 ammust tuttavat sarisünnitamisest säästa.

Kuidas ma siiski suudan selle armsa lehmakese mustriga kiisu tänavale tagasi viia, näitab aeg.

Kui ometi leiduks kodusid, kes annaks võimaluse…

Advertisements

2 responses

    • Ta on pigem arg kui metsik – pilgus on endiselt hirmu ja ma olen lasknud tal esialgu lihtsalt rahulikult olla. Ta ei ründa, vaatab ainult altkulmu. Mõnikord toimuvad muutused pärast oppi, aga aega nõuavad need tavaliselt rohkem, kui mul praegu pakkuda…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s