Esimesed ööd

Migril oli eilne öö tema esimene uues kodus. Uudised kuuldud – kõik on hästi. Neiu küll pirtsutab toiduga, mida ta huvitaval kombel hakkas juba ka hoiukodus tegema, aga värske liha ja vitamiinipasta  on õnneks siiski veidi leevandanud elumuutusest tulenevat väikest stressi. Suures elamises ka palju huvitavat avastamist alles ees. Õnn kaasa, armas Migri!

Vend Muksu aga sai esimese öö, mil ta “vangikongi” uks avatuks jäi ja vaba voli kuhu iganes põõnama kerida. Loomulikult ei kulunud sekunditki, kui ta leidis, et voodi on ju loomulikult see koht, kus magatakse. Millegipärast avastas ta esmakordselt siis ka oma saba, mis ähvardavalt jõngeldes ilmselt hädaohtu kujutas ja oli vaja kiirelt ringeldes maha murda. Lõpuks niheles Muksu end nii kaissu kui sai ja ülejäänud öö möödus rahulikult  (kui kohalike küljesoojendajate mõningane solvumine välja arvata).

Muksu hakkab kaelaga armsalt kenutama juba siis, kui näeb eemalt mind tulemas ja juba ta ongi räntsti selili ja keerutab, oodates paitamist ja sügamist.  Ma armastan väga ka tema väikeseid kurnjautamisi – kõrgehäälseid üllatunud kurinaga tervitushüüdeid.  Muksu armastab aga valgete tagakäppade välkudes palle taga ajada, mis sest, et mõned kurvid jäävad välja võtmata.

Ahjaa, väike avastus veel millestki, mis Migri ja Muksu ühte pesakonda kuuluvust vast veidi tõestab. Muidu nii erinevad, aga väga sarnane must laik mõlema vasakul tagakäpal on justkui nähtamatu side õe-venna vahel. Vähemalt mulle meeldib nii mõelda…

Advertisements

One response

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s