Kodu ootel

Uus aasta algas Muksul tõenäoliselt kraanikausis, mis tundub olevat tema tõeliseks lemmikkohaks saanud. Isegi pärast eilset kastreerimisoppi, kui keerasin põrandakütet kõvasti juurde ja valvasin tema toibumist niipalju kui sain, eelistas ta pikutamiseks kõvemaid ja külmemaid pindu. Igatahes on Muksuga kõik korras, nurrmootor töötab, pallimängud on käpas ja tuju kassipoisil hea. Muksu võttis esimese nädalaga hoiukodus juurde lausa pool kilo, täitsa tubli mütakas on ta juba.

Kuigi ka Migri söögiisu on endiselt üüratu, (kokkuvõtvalt – kogu aeg on kõik otsas), on ta siiski vennast pisem ja steriliseerimiseni läheb veel veidi aega. Eile sai ta esimese vaktsiini ja arst tunnistas ta üheks terveks ja vahvaks kassipreiliks. Migril on  kodu juba olemas, kes läbis edukalt 2 intervjuuvooru ja ootab nüüd kannatlikult, kuni Migri saab “valmis”.

Muksu ja Migri uusaastahommikul

Minu uusaastalubadus on, et uued hoiukassid saavad suupärasemad nimed  – praegu läheb mu keel alalõpmata sõlme, kui kassikestega suheldes kõlab selliseid versioone nagu Miksu ja Mugri, Miksi ja Mugru, Muksi ja Migru jne 🙂

Advertisements

One response

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s