Täna saime kätte Jänku ja Jepe ema, kes varasügisel püüdmata jäi. Kuigi tuttav kassitädi täna helistas, et väikest poega on näha peatuse platsil, siis kohale jõudes ei olnud enam ühtegi kassi, suurt ega väikest. Ka viimase nädala jooksul olen juba leppinud mõttega, et teist poega ei saagi tänavalt ära, aga tundub, et üritusi tuleb jätkata.
Vaatasime siiski turule ka ja tundsime ühe putka alt piiluva kassina ära tuttava kassiema. Sama kassi olen ka peatuse kasside kambas kohanud.
Turutädi sõimas ja sajatas meil vene keeles näo täis (kassil pidi seal parem elu olema kui mõnel inimesel ja pojad võtavad turulised alati ära), aga “lohutasime” teda sellega, et kassi toome sinna tagasi. Selline plaan praegu tõesti on, esimesel võimalusel steriliseerima ja siis kosununa tagasi, toitja on ju olemas ja mingigi ulualune ka. Loodetavasti sain õigesti aru, et tal praegu poegi ei ole. Homme aga jälle uus kassijahipäev.
Mul on väga hea meel, et Padi ja Pasteedil on väike filiaal, kes aitab Telliskivi projektile kõvasti kaasa. Aitäh 🙂
Padi ja Pasteet 
kassiema ei tundu pildi pealt üldse väga metsiku moodi?
Natuke petlik mulje 🙂 Üsna rahulik pikutaja, kuni teda ei segata. Aga kui läheb lahti teki sisse püüdmine, siis ripub puuri laes ja teeb kõik, et vabadusse saada. Üsna äkiliste liigutustega, lisaks kassi turjale lendasid mõned strongholdi pritsmed ka tubli kinnihoidja silma.
äkki peaks opile viies laskma arstil kuidagi kassi ka ära märistada? julia on seda minu meelest kunagi varem ka teinud, kõrva väike märk või midagi?
Jah, ma mõtlen sellele